Mida me õpime treeningutel

Õpime kukkuma ja veerema põhimõtetel, et seda saaks ka rakendada päris elus, näiteks õues asfaldil, mitte ainult dojos pehmel pinnal.

Õpime blokeerima, eest ära liikuma ning eri viisidel lööma nii käte kui jalgadega, kasutama kogu keha relvana.

Õpime heiteid alati eeldades, et vastane on enamasti meist suurem ja raskem.

Õpime lukustama keha nii, et vastane on sunnitud loobuma oma kavatsustest.

Õpime tundma keha nõrku piirkondi (kyusho), et löögid ja blokid oleksid efektiivsemad.

Õpime hästi palju strateegiat, vastaste tähelepanuga manipuleerimist ning keha mehaanikat. Strateegia on reaalses võitluses ülioluline. Palju olulisem, kui füüsiline kontakt.

Õpime olema kogu aeg valmis ning usaldama oma sees eksisteerivaid kaitsemehhanisme.

Selle kõige tuntum näide on võibolla Bujinkan Dojo 5. dan eksam, kus eksami sooritaja istub põlvili maas silmad kinni ning kvalifitseeritud eksami läbi viija sooritab selja tagant mõõgaga (tänapäeval on selleks õhukese pehmendusega puust shinai) äkilise löögi pähe, soovides oma vastast sisemiselt tappa. Sooritaja peab tajuma ära õige hetke ning liikuma eest ära. Seda eksamit saab sooritada ainult Jaapanis ning ainult Soke juuresolekul. Kes on korrektseid teste ise oma silmaga näinud, teab, et igasugused huvitavad teooriad kuulmise või põranda võnkumise abil reageerida on suhteliselt naeruväärsed. Ja Sakki testil läbi kukujate osakaal on päris suur, kuna püütakse just nimelt lähtuda inimesele mõistetavatest teguritest.

Lisaks paljudele tehnikatele õpime ka traditsioonilisi Jaapani koolkondade katasid, milledest kõik need tehnikad ja põhimõtted pärinevad ning mis aitavad paremini mõista asjade olemusi.

Treeningutel kasutame ka väga palju traditsioonilisi Jaapani relvi (dojos on lubatud ainult puust ja/või pehmed relvad), et leida väljapääs ka olukordades, kus vastasel või endal on midagi analoogset kasutada. Kasutusel on väga eri pikkustega kepid, noad, mõõgad, nöörid, odad, heiterelvad ja palju palju muud.

Meie õpetused arvestavad alati sellega, et vastane on tõenäoliselt meist kiirem, tugevam, suurem ja enamus juhtudel pole ta üksi.

Seetõttu sobib Budo Taijutsu absoluutselt iga vanuses huvilistele nii meestele kui ka naistele, sõltumata nende kehalisest ettevalmistusest. Mis muidugi ei tähenda seda, et vahet pole, mis meie füüsiline vorm. Aga mida paremas vormis me oleme, seda efektiivsem muidugi on kõik õpitav!

Kohtumiseni trennis!

NB! Kui Te ei ela Tallinnas või selle läheduses aga tahaksite ikkagi väga õppida, siis võtke meiega ühendust. Aitame Teid nõu ja teadmistega, et tööle panna oma kohalik treening grupp! Võtke ühendust ka siis, kui sooviksid meid kutsuda seminari vormis õpetama.